Infokillukesi Külitse ja selle ümbruse ajaloost
Ropka vald kui kunagine mõisa asum
Ropka vald eksisteeris aastatel 1866-1939, (saksa keeles Ropkoy) asus Tartumaal Tartu-Maarja ja osaliselt Nõo kihelkonnas. Vallamaja asus Külitse külas, kunagise rahvamaja ja tänase Aida peosaali vahelisel alal. Valla pindala oli 63 km² ja elanikke oli 1534 (1934. aasta seisuga).
Vallas oli 289 talundit ja elamut ning need kasutasid 5104 ha maad (1929. aasta seisuga). Vallas oli ka mitmeid kõrtse. 1892. a liideti Ropka vallaga Karlova vald. 1899. aastal oli valla koosseisus ka Haage vald ja Maarjamõisa vald. Ropka valda kuulunud mõisad olid Karlova algusaeg: 1892, eraldatud Tähtverest 1793.a; Lemmatsi – algusaeg: 1892, eraldatud Tähtverest 1715. a ja 1811. a vahel; Ropka- algusaeg: 1866, teateid 1531. a; Räni mõis.
Sarnaselt Maarja kirikuga hävines sõjas ka Ropka vallamaja ja nii Külitse kui ka Soinaste koolihooned. Arhiivmaterjale pole kahjuks säilinud. Rahva seas olid jutud, et vallamaja süütajateks olid toonased külanõukogude esimees ja sekretär.
Foto: Tartumaa Muuseumi fotokogu, ERM
Ropka rahvamaja lugu
Kunagine Ropka seltsimaja ehitamine viidi ellu kunagise Kaarel Treiali (Kaarel Treier) eestvedamisel. Mõisnik polnud alguses plaaniga päri, ei andnud maad ega metsa, ent kuidagi see maa-ala saadi ja ehitusega hakati pihta. Ehitusmaterjaliks kuluv mets saadi Vana-Kuuste mõisniku Siversi käest, kes olla lausunud: “Kas seda maja teile tõesti nii väga vaja on?” Ehitusega alustati 1908. aastal, avapidu peeti juba sama aasta 26. detsembril (uue kalendri järgi 8. jaanuaril).
Perandi-aegsed isetegevuslased korraldasid etlusi ja näitemänge pühapäeviti ja peod olid rahvarohked. Majas hakkas tegutsema ka karskusselts, kuniks algas esimene maailmasõda. Seltsielu jäi mõneks ajaks seisma. Pärast sõda oli olukord muutunud. Kadunud olid mõisad, mõisniku ja kõrtsihooneid kasutati teisteks otstarbeks. Karskusmajast sai tuletõrje seltsimaja ja piduderohke elu jätkus – puhkpilliorkester, näitering ja segakoor. Aktiivne elu käis. Maja kasutas ka Kaitseliit ja perenaisteselts. Suuremat saali kasutasid Külitse koolipoisid talvel võrkpalli mängimiseks. Aga aktiivne seltsielu saab taaskord läbi ja algab II maailmasõda.
Pärast sõda jäi Ropka rahvamaja seltsieluline töö soiku, keegi selle vastu väga huvi ei tundnud ja võimu korraldustele ja soovidele ei kippunud rahvamaja juhatajad alluma. Raja sovhoosi rajamise järel tõstis mõnevõrra pead taas pillimäng ja tants, ent sovhoosi Ülenurme alla viimine tähendas ka seltsielu madalseisu.
Külarahvale anti veel mõnda aega pulmade ja muude pidustuste tarvis suurt saali kasutada, ent lõpuks müüdi 1995. aastal rahvamaja eraomandisse.
Fotod: Rein Süvingi erakogu, ERM ja Kristi Kulli erakogu
Kooliharidus Külitse kandis
Esimese maailmasõja, 1918. ja 1919. aasta kohta on andmeid, et Külitse kool toimis jätkuvalt ning õpetajaks-juhatajaks on olnud Alma Adler. 1920-1930 oli koolijuhatajaks Karl Pehka.
1924. aasta sügisel olevat 4.-6. klass endisesse kõrtsihoonesse paigutatud, algklassid jäänud vanasse majja.
Karl Pehka poeg Ülo Pehka (sünd 1915), on oma mälestustes kirja pannud: „endine kõrtsihoone võeti kasutusse ilmselt isa initsiatiivil. Põhihoones Haage tee ääres oli suur klassiruum ja koolijuhataja korter. Lisaks koolijuhatajale oli Külitse koolis (kahes majas) veel kaks õpetajat: Aleksander Vink (reaalained) ja Tooni Soopan (keeled, ajalugu, kodanikuõpetus). Isa päralt olid algklassides kõik ained, lisaks koorilaulmine. Isal oli palju ühiskondlikke ülesandeid (Nõo ja Külitse segakoori juht, tegev Lauljate Liidu Tartumaa osakonna juhatuses, karskusliikumises), mistõttu oli tal tihti ärakäimisi. Sel juhul andis tunde minu kommertskooliharidusega ema. Koolipingid olid tol ajal standardsed: kahele õpilasele mõeldud istepink oli ühendatud kirjutamispuldiga. Kui alustasin oma kooliteed, olid kasutusel veel kivitahvel ja krihvel, hiljem tulid vihik, pliiats, sulepea. Klassiruumi valgustasid suured petrooleumilaelambid. Kooli peahoones (Haage tee ääres) oli ruum õpilastele ööbimiseks, kuid ei mäleta, et seal keegi oleks ööd olnud. Ilmselt tõid vanemad kaugemal elavad lapsed iga päev hobusega kohale, oli ju tol ajal hobune peaaegu igas peres olemas. Aga tolles ruumis magas kooliteenija, kes klassiruumi koristas ja küttis. Kemps oli õues. Õppeaeda ei olnud, sest maakoolides algas sügisel õppetöö kuu aega hiljem, suvel töötasid lapsed aga oma koduaias, põllul, heinamaal, kooliaed oleks hooldamata jäänud. Mis puutub laulutraditsioonidesse, siis isa juhatas 3-4-häälset õpilaskoori. Õpetaja Soopan õpetas küllaltki keerulisi laulumänge, varustades etenduse ka ise muusikaga. Laulumängud, samuti muud koolipeod toimusid seltsimajas. Õpetaja Aleksander Vink oli Vabadussõjast ohvitserina osa võtnud, Vabadusristi kavaler. Tal oli Haagel asunikukoht, ilmselt oli ta selle Vabadusristi eest saanud. 1928. aastal muudeti endine kõrtsihoone, kus osa klasse asus, valla vaestemajaks.“
1929. aastal oli põhikoolimajas suurest klassiruumist vaheseina ehitamisega tehtud kaks klassiruumi, kus töötasid kaks klassikomplekti.
Fotol on lapsed Külitse algkooli juures – erakogu, Kaart – ERM
Tekstid pärinevad Kristi Kulli kogutud andmetel, kirjandusel ja siin elanute/töötanute mälestustel.